Teravamad õhukvaliteedi juhised: EL kehtestab uued tervisestandardid!

Veröffentlicht:

Von:

Marburg-Biedenkopf: praegused peene tolmu mõõtmised ja uued ELi piirväärtused 2025. aastal õhukvaliteedi ja tervise kaitsmiseks.
Marburg-Biedenkopf: praegused peene tolmu mõõtmised ja uued ELi piirväärtused 2025. aastal õhukvaliteedi ja tervise kaitsmiseks. (Symbolbild/ANAG)

24. jaanuaril 2025 on Marburgi õhukvaliteet üksikasjaliku analüüsi objektiks. University Roadis asuv mõõtejaam sisaldab praeguseid andmeid peene tolmuosakeste (PM10) ja muude õhus olevate saasteainete kohta. PM10 seaduslik piirmäär on 50 mikrogrammi kuupmeetri kohta, kusjuures seda väärtust võib ületada 35 korda aastas. Õhukvaliteeti hinnatakse kolme peamise parameetri abil: peentolm, lämmastikdioksiid ja osoon.

Õhukvaliteedi piirväärtused on selgelt määratletud. Kui lämmastikdioksiidi, 100 μg/m³ peene tolmu korral või 240 μg/m³ osooni korral on väärtustega üle 200 μg/m³ või osooni korral peetakse õhukvaliteeti "väga halvaks". Need kategooriad jätkavad "väga head", mis kujutab optimaalseid tingimusi välitegevuseks. Mõõtmised viiakse läbi tunniajalise vahendina või tunnine libiseva igapäevase ravimina.

Õhusaastest tulenevad väljakutsed

Murettekitav aspekt on asjaolu, et umbes 240 000 enneaegset surma on tingitud tolmureostusest Euroopa Liidus aastas. Neid arvnäitajaid silmas pidades soovitab tervishoiuasutus, et tundlikud inimesed peaksid vältima füüsilist pingutust õues õhukvaliteedi "väga halva" korral. Isegi mõõduka õhukvaliteedi korral ei saanud haavatavates rühmades tervisemõjusid välistada.

Arutelu õhukvaliteedi üle suureneb kiireloomulisuse kohta, kuna peene tolmu ja lämmastiku dioksiidi praegused piirväärtused on eksisteerinud juba üle 20 aasta ja jäävad märkimisväärselt tänapäeva teaduslikest teadmistest. Seetõttu esitas ELi komisjon ettepaneku muuta õhukvaliteedi suunised 26. oktoobril 2022, et kehtestada rangemad juhised. Need uued piirväärtused põhinevad WHO juhistel, mis avaldati 2021. aastal.

Uued EL -i juhised fookuses

Uute piirväärtuste kokkulepe saavutati 20. veebruaril 2024, mis sisaldab konkreetseid nõudeid õhusaaste saaste vähendamiseks kõrgelt stressis asuvates kohtades, eriti hõivatud piirkondades. Uus regulatiivne raamistik annab saasteainete, näiteks lämmastikdioksiidi (NO2) ja peene tolmu (PM2,5), pideva vähenemise, et saavutada WHO spetsifikatsioonid võimalikult kiiresti. Neid ettepanekuid peavad siiski ametlikult vastu võtma Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu.

Föderaalne keskkonnaagentuur (UBA) on juba tervitanud uusi piirväärtusi, kuna nende eesmärk on edendada inimeste tervise kaitset ja võiksid jõustuda aastast 2030. See meede tähistab samm saasteainete eesmärgi saavutamise suunas 2050. aastaks. Kuid nende uute nõuete täitmise väljakutset ELis ei tohiks alahinnata, eriti kõrgelt stressis asuvatel asutustel.

ilutulestik ja õhukvaliteet

Eriline tegur, mis mõjutab õhukvaliteeti ajutiselt, on ilutulestik uusaastaööl. See toob kaasa peene tolmusaaste märkimisväärse suurenemise, kusjuures aastas vabastatakse umbes 2050 tonni, millest 1500 tonni (s.o 75%) luuakse uusaastaööl. Peen tolmusaaste langeb kiiresti tuulega, kuid teatud ilmastikutingimused, näiteks ümberpööramise ilmastikuolud, võivad linnades põhjustada tunde ja veelgi halvendada õhu kvaliteeti.

Kokku on selge, et õhusaaste pole mitte ainult tüütu, vaid ka tõsine terviseprobleem. EL -i eeskirjade eelseisv muutus võib tulevikus tähendada otsustavat edu parema õhukvaliteedi haldamiseks. Ehkki praegused väärtused illustreerivad kiireloomulisust, on hädavajalik kiiresti ja tõhusalt reageerida uutele juhistele, et minimeerida terviseriske ja tagada kõigile puhas õhk.

Lisateabe saamiseks külastage op Marburgi lehti ( op> op> op> op> . htef = "https://www.umweltbundeamt.de/themen/luft/luft/regelungen-trategies/lufturstichten-in-der-eu/ueberganchung-der- direktor-zur-luftqualitaet"> keskkonnaline föderaalne kontor ).

Details
Quellen