Kunstnikud surve all: Schlink võrdleb USA-d 1933. aasta Gleichschaltungiga

Kunstnikud surve all: Schlink võrdleb USA-d 1933. aasta Gleichschaltungiga

Viimastel päevadel on sellised prominentsed tegelased nagu kirjanik Daniel Kehlmann ja autor Bernhard Schlink tõstnud murelikku häält USA kultuuri hetkeseisu pärast. Deutschlandfunk teatab, et Kehlmann osutab Ameerika ja teatriasutuste* valitsuse rahastamise drastilistele kärpetele. Need majanduslikud kärped mitte ainult ei ohusta kunsti, vaid seavad ka kunstnikud raskesse olukorda, sest nad peavad muretsema selle pärast, kuidas praegune poliitiline juhtkond võib nende avaldusi tõlgendada.

Sõnavabaduse piiramise pärast muret tundev Schlink võrdleb olukorda Gleichschaltungiga Saksamaal 1933. aastal. Tema hinnangul on riiklik sund ja sotsiaalne kuulekus saavutanud USA-s murettekitavad mõõtmed. Samuti väljendas ta suuri kahtlusi tulevaste valimiste õigluses ja kritiseeris Donald Trumpi demokraatlikku korda kaitsvate institutsioonide nõrgenemise või isegi hävitamise eest. Ülikoolid ja suured advokaadibürood on sunnitud kohanema Trumpi joonega, et mitte saada punast kaarti ja kaotada rahastamist.

Pilk USA poliitilisele struktuurile

Kuidas aga poliitika USA-s tegelikult toimib? ZDF selgitab, et Valge Maja on USA presidendi ametlik residents, kes koos Kongressi ja ülemkohtuga kontrollib riigivõimu. Kongress koosneb Esindajatekodast ja Senatist ning tagab, et presidendi võim ei oleks liigselt kontsentreeritud.

Järgmised presidendivalimised on 5. novembril 2024, Joe Biden jääb ametisse 20. jaanuarini 2025. Presidendi ametiaeg on neli aastat, kuid võimalik on ka tagasivalimine. Ameerika poliitika tähelepanuväärne aspekt on see, et Kongress teeb seadusi ja mõjutab seetõttu otseselt valitsuse kulutusi, mis on kriisi ajal eriti oluline.

Kontrolli ja läbipaistvuse roll

Saksamaal vastutab aga seaduste vastuvõtmise ja föderaalvalitsuse kontrollimise eest Bundestag. Bundestag selgitab, et parlamendiliikmeid tuleb teavitada valitsuse kulutustest, kuna see hõlmab maksuraha. Infotunnis on parlamendiliikmetel võimalus esitada küsimusi ministritele, kes on kohustatud vastama – see on poliitilise läbipaistvuse põhielement.

Ameerika Ühendriikide arengud heidavad valgust kontrolli ja läbipaistvuse vajadusele demokraatliku ühiskonna säilitamiseks. Õhkkonnas, kus riigiinstitutsioonid on surve all, jääb üle vaid loota, et kunsti ja kultuuri hääl ei vaibu ning demokraatia juured säilivad. Eks ole näha, millise suuna USA poliitika pärast eelseisvaid valimisi võtab ja kuidas kultuurimaastik areneb.