Trumpi mõju EL -ile: kas Atlandi -ülest osakond on ohustatud?

Trumpi mõju EL -ile: kas Atlandi -ülest osakond on ohustatud?

1. aprillil 2025 arutatakse sündmuste sarja „Euroopa Euroopa” osana Euroopas praeguseid julgeolekupoliitika väljakutseid. Saksamaa ja Prantsusmaa vahelised suhted mängivad võtmerolli, mida peetakse Euroopa suveräänsuse loomisel ülioluliseks. Geopoliitilisi nihkeid silmas pidades rõhutatakse, et atlandiülene partnerlus on surve all, eriti tänu USA presidendi Donald Trumpi suhtumisele Ukraina konflikti. Need väited võttis Aacheni linn kokku pressiteates, mis näitab eelseisvat aruteluüritust 8. aprillil kell 19.00. Sorbonne'i uurimisüksuse ja Brüsseli ülemaailmse juhtimisinstituudi ja Bonni ülikooli uurimisüksuse liige dr Landry Charrier uurib Euroopa julgeoleku ning Saksamaa ja Prantsusmaa rolli ELis.

Üritus toimub Aacheni Grashausis ja seda edastatakse veebis, mille kohaselt on soovitud publiku küsimused. Registreerimised on tasuta tasuta veebisaidil „Euroopa Euroopa”. Sarja korraldajad on Euroopa otsene teabekeskus, Charlemagne'i marsruudi Euroopa klassiruum ja Aacheni piiskopliku akadeemia. Prantsuse-saksa suhete ajalooline tähtsus ilmneb ka praeguste julgeolekupoliitika arengute kontekstis.

Euroopa julgeolek fookuses

Euroopa julgeoleku arutelu viiakse läbi Euroopa institutsioonide tõhususe vähenemise ja strateegiliste dialoogide loomise vajaduse taustal. Föderaalvalitsus on soovitanud tugevdada Euroopa julgeoleku dialoogi Prantsusmaa alguses. Arutelu keskne teema on Franco-Saksa brigaadi (DF-Brigade) asutamine 1989. aastal. See käivitati Euroopa kaitse tugevdamiseks, kuid sellest ajast alates pole olulisi edusamme tehtud. Selle brigaadi sõjaline väärtus saab selgeks, kuid selle täielikku integreerimist ja ühist kasutamist kirjeldatakse nii, et see ei ole realiseeritud.

Müncheni julgeolekukonverents 2023 on selgelt kinnitanud olemasolevat Euroopa julgeolekuhirmu. Arvestades USA poliitikat, mis on alates valimistest alates üha enam keskendunud Euroopa julgeolekule, nõuavad USA kõrged poliitikud, sealhulgas asepresident JD Vance, suuremat vastutust omaenda kaitse eest. Need väljakutsed on kooskõlas ühise Euroopa julgeolekuarhitektuuri ajalooliste pingutustega, mis korduvalt ebaõnnestusid praktiliste erinevuste tõttu.

Prantsuse saksa kaitsekoostöö

Prantsuse-Saksa kaitsekoostöö on minevikus olulisemaks muutunud, kuid seisab silmitsi paljude väljakutsetega. Kui Prantsusmaa püüab strateegilise autonoomia poole ja tegeleb oma relvajõudude ülemaailmse operatiivsuutlikkuse poole, on Saksamaa endiselt üsna reserveeritud ning keskendub riigi ja liidu kaitsele. Need erinevad lähenemisviisid turvapoliitikale näitavad olemasolevaid erinevusi kahe riigi vahel, millest tuleb üle saada. Ajalooliselt on Charles de Gaullesi kontseptsioonidest kuni Joschka Fischeri ettepanekuteni 2002. aastal Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika kohta tõstatatud ikka ja jälle ühise menetluse küsimus.

Üldiselt muutub Euroopa suveräänsuse üleskutse valjemaks. Vajadus ühise turvastrateegia järele, olgu see tingitud riiklikust ELi armeest või muudest algatustest, on nende otsustada. Järgmistel aastatel on ülioluline, milliseid edusamme saavad kaks juhtivat Euroopa riiki selles osas saavutada, et tagada turvalisus Euroopas ja tugevdada ELi rolli globaalses kontekstis. 8. aprillil Aachenis toimuv eelseisv üritus annab sellesse arutelu olulise panuse.