Dortmund räägib kõige kiiremini: keskenduge Saksamaal Saksamaal!

Dortmund räägib kõige kiiremini: keskenduge Saksamaal Saksamaal!

Veebikõnestusplatvormi praegune uuring näitab, et North Rhine-Westphalia (NRW) tuleb välja Saksamaa kõige kiiremini kõnekiirus. Eriti Ruhri piirkonnas saavutatakse erakorralised väärtused, mis erinevad Saksamaa linnades rääkimise osas suuresti. Dortmund juhib paremusjärjestust muljetavaldava 179 sõnaga minutis , mis on 22 sõna üleriigilisest keskmisest kõrgem 157 sõna minutis . Essen jälgib tähelepanelikult 177 sõnaga minutis , Düsseldorf aga kolmas koht 169 sõnaga minutis . Kiire rääkimine hääldatakse ka Dresdenis ja Kölnis, kus saavutatakse 167 ja 164 sõna minutis .

Analüüs põhines Nordrhein-Westfalen/drei-staedtte-fuehring-in-in-n-nrw --dunde-am-schsten-brest-93601840.html"> Videokanalid, mis tekitavad lokaalseteks videoid. mitmekesisus. Eelkõige paistab Ruhri piirkond silma kõnena, mis illustreerib saksa keeles piirkondlikke erinevusi. Need erinevused pole uued, kuid neil on pikk lugu, mis läheb tagasi germaani hõimudele.

Piirkondlikud erinevused kõne tempos

Veel üks ülevaade andmetele näitab, et Müncheni -suguste linnade aeglane tempo ainult 128 sõnaga minutis on tugevas kontrastis mainitud kiirete kõnelejatega. München on madalaima kõnekiirusega linn, millele järgneb Hannover (146 w/min), Berliin (149 w/min) ja Bremen (147 w/min). Sellised erinevused ei ole juhuslikud, vaid tulenevad mitmesugustest teguritest, sealhulgas murrete ja individuaalsete keele motoorsete oskuste hulgast.

Saksa keele murrete ja piirkondlikud sordid võivad töötada õppijatele erilist väljakutset. Lisaks kõrgele saksa keelele, mis on saksa keele või teise keele, heli, kõne ja sõnavaliku aluseks oluliselt piirkonda. See mitmekesisus on kokku võetud analüüsis, mis keskendub Saksamaa 15 kõige rahvarikkaimale linnale, nagu progy

keeleline dünaamika ja kõne kiirus

Keeleteadlased selgitavad, et mõjutatud on emotsioonidest rääkimise tempo ja sotsiaalne kontekst. Kõne kiirus näitab ka piirkondlikke eelistusi ja neid saab kultuuriliste muutuste kaudu tajuda erinevalt. See dünaamika tähendab, et murded ei mõjuta mitte ainult kõne kiirust, vaid ka foneetilist vähendamist, mistõttu vajavad näiteks põhjapoolsed kõnelejad samade tekstide lugemiseks vähem aega kui nende lõunapoolsed kolleegid.

Üldiselt illustreerib see uurimine, et kõne kiirus Saksamaal pole mitte ainult individuaalsete võimete küsimus, vaid pakub ka sügavamat teavet riigi piirkondliku identiteedi ja keelelise mitmekesisuse kohta. Murrete, piirkondlike harjumuste ja sotsiolingvistiliste tegurite mõju on endiselt põnev ja oluline uurimisvaldkond.