WWF-i häire: liikide surm edeneb kiiresti-kas meie olemus on ohus?

WWF tõmbab liikide kaitses segatasakaalu 2024. aastaks. WWF-i Saksamaa looduskaitseamet Kathrin Simson väljendab, et looma- ja taimeliigid kaovad aeglasti tempos. On eriline mure tugevalt ohustatud liikide, näiteks korallide, Borneo elevantide, Bantengi ja klaaside pingviinide pärast. Lääne -Euroopas klassifitseeritakse siil "potentsiaalselt ohustatud".

Murettekitav aspekt on hunt, mille kaitsestaatus alandas Euroopa nõukogu. Praegu on Saksamaal umbes 200 pakki, kuid liik ei ole "soodsas hooldusseisundis". Korallriffid kannatasid kliimakriisi tagajärjel rekordiliste temperatuuride all, mis põhjustab massilisi pleegitavaid mõjusid. Borne'i elevantide olemasolu on looduses kahanenud umbes 1000 looma ja Bantengi populatsiooni hinnanguliselt on umbes 3300 looma, mis klassifitseerib neid väljasuremisega. Samuti on pingviini klaaside populatsioon langenud 141 000 aretuspaarilt umbes 9900 pesitsuspaarile alates 1956/57.

ähvardused ja liikide kaitse areng

Inimtegevus põhjustab ähvardusi bioloogilisele mitmekesisusele, eriti elupaikade hävitamisele, liigtarbimisele, salaküttimisele, invasiivsetele tüüpidele, reostusele ja kliimakriisile. IUCNi andmetel peetakse ohustatavaks umbes 46 300 tüüpi looma-, taime- ja seentetüüpi. Vaatamata nendele negatiivsetele arengutele on ka eredad kohad: näitavad ilves, tiigrid, SIAM -i krokodillid, merikilpkonnad ja tuunikala taaskasutamise suundumused. Eelkõige naaseb sinise viimistletud tuunikala Põhjamerele-edu, mida propageerivad kalapüüded ja ebaseadusliku kalapüügi vastu võitlemine.

Positiivne näide on Saksamaa merekotka elanikkond, mis on kasvanud enam kui 1000 pesitsemispaari pärast langust umbes 1900. aasta paiku võis suunatud kaitsemeetmed ümber pöörata. Vahemeres näitab võltskarettiline kilpkonn ka edusamme, mida toetab pesarandade püüdmise ja hooldamisega. WWF rõhutab, et vaatamata tagasilöökidele on looduse ja inimestele kindlasti võimalusi. Liikide ohustamise paremaks mõistmiseks on teadlased jaganud ohtude erinevateks etappideks, tuginedes sellistele kriteeriumidele nagu inventar, paljunemisvõime ja kiirus, samuti jaotusala, näiteks