Selenskyj hoiatab: Venemaa sõjaline oht Valgevenes kasvab!

Selenskyj hoiatab: Venemaa sõjaline oht Valgevenes kasvab!

Ukraina president Wolodymyr Selenskyj hoiatas tungivalt Venemaa sõjaliste ettevalmistuste eest Müncheni julgeolekukonverentsil. Ta teatas, et Ukraina sai suvel Venemaa vägede luureandmeid. Need arengud tekitavad muret ja neid peetakse osaks ulatuslikumaks strateegiast Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti eskaleerumiseks. Selenskyj ütles, et Venemaa relvajõud, kes on juba Valgevenes, kuulutatakse seal sõjaväeliseks õppuseks ja kahtlustatakse, et nad esindavad sarnast ettevalmistust Ukraina sissetungi kohta kolm aastat tagasi.

Muretamine on ebakindlus väeosa märtsi suuna osas. Selenskyj leidis, et praegu ei taju ta Moskvast pärit rahusignaale, mis ka olukorra keerukamaks tegi. Kolme NATO riigiga piirnevat Valgevene peetakse üha enam Venemaa sõjaliste operatsioonide strateegiliseks alustalaks. Venemaa raketisüsteemide paiknemine ja võimalused tuumarelvade paigutamiseks Valgevenesse suurendavad veelgi pingeid.

Venemaa nõudmised

Nagu Fuldaer Zeitung teatas, on Wladimir Putin varem käsitlenud selgeid nõudmisi NATO -le ja USA -le. Need nõudmised hõlmavad sõjaliste toimingute viivitamatut lõppu Ukrainas ja teistes Ida -Euroopa riikides, samuti NATO East'i laienemisest loobumist. Putin on taotlenud ka kõigi USA aatomirelvade väljavõtmist kolmandatest riikidest, sealhulgas Saksamaalt. Nendele nõudmistele vaatamata lükkas NATO tagasi suure osa Venemaa väidetest ja rõhutas vajadust takistada Venemaale Ukrainasse tungimist.

Selenskyj pöördus lääne partnerite poole, et valmistuda eelseisva rünnaku vastu võimalikeks meetmeteks. Venemaa sõjalist potentsiaali, mis on Ukraina piiril kogunud 75 000–100 000 sõdurit, peavad lääne luureagentuurid tõsiseks ohuks. Sarnaseid arenguid täheldati 2014. aastal, kui Venemaa toetas Krimmi ja toetas separatistid Ida -Ukrainas.

ajalooline kontekst ja NATO Venemaa nõukogu

Praeguse olukorra paremaks mõistmiseks on oluline vaadata ajaloolist konteksti. NATO Venemaa põhifail allkirjastati 1997. aasta mais ja ta peaks alustama stabiilsele partnerlusele NATO ja Venemaa vahel. Vaatamata lepingu säilitamisele, mis ei olnud rahvusvahelise õiguse alusel siduv, oli Venemaa kohustatud rikkuma teisi riike ja austama territoriaalset terviklikkust.

Aastate jooksul on NATO ja Venemaa suhted püsinud pingeline. NATO Venemaa nõukogu, mis sai regulaarsete vestluste pidamiseks, on Krimmi annekteerimisest alates olnud väga haruldane. Kui Venemaal pole Veto õigust NATO uute liikmete vastuvõtmiseks, jälgib Moskva iga laienemist ida poole.

Ajad, mil Venemaa president Boris Jelzini alluvuses oli NATO ida laienemise ootamine juba ammu kadunud. NATO riikide ja Venemaa vaheline keeruline dünaamika on endiselt pingeline ning arvestades Ukraina ja Valgevene piiridel olnud sõjalisi tegevusi, on alati olemas konflikti edasise eskaleerumise oht.