Brüssel tähistab 70 aastat NATO: Saksamaa roll turvalisuses uuesti määratletud!

Brüssel tähistab 70 aastat NATO: Saksamaa roll turvalisuses uuesti määratletud!

28. aprillil 2025 toimus Brüsselis oluline tseremoonia Saksamaa ühinemise 70. aastapäeval. NATO peakorteris peetud sündmust juhtis NATO peasekretär Mark Rutte. Kohal viibivate inimeste seas oli föderaalne president Frank-Walter Steinmeier ja kaitseminister Boris Pistorius (SPD). Saksamaa liitus NATO 15. liikmega 6. mail 1955 ja allianss hõlmab 32 riiki pärast Rootsi ja Soome hiljuti liitumist. Tseremoonia toimus nädal enne tegelikku aastapäeva kavandatud põhjustel.

Siiski varjutas pidustused Euroopas tõsine olukord. Venemaa rünnakusõda Ukraina vastu ja NATO ebakindel tulevik on kesksed probleemid. Lisaks mängib Ameerika Ühendriigid uut rolli, teatades, et võtab Euroopa eest vähem turvapoliitika vastutust. USA president Donald Trump oli varem palunud Euroopa liitlastel võtta vastutus oma tavapärase kaitse eest. Aastal 2022 kandis Ameerika Ühendriigid üle 60% kogu NATO kaitsekuludest, mille käigus kasvasid 2014. aastal järsult NATO riikide kaitsekulud 943 miljardit dollarit.

praegused kaitsekulud

NATO riigid kavatsevad välja anda umbes 2,71% oma sisemajanduse kogutoodangust (SKP), mis vastab kokku umbes 1,5 triljonile dollarile. Eriti Euroopa liitlased ja Kanada on võtnud endale kohustuse kulutada 2,02% SKPst, mis vastab 507 miljardile dollarile. Kaitsekulutuste kasv 10,9% võrreldes eelmise aastaga kajastab muutunud ohu tajumist, mida mõjutas Ukraina konflikt. Viimane kasv näitab ka seda, et Saksamaa saab nüüd 2024. aastal teatada 2,12% SKPst, mille ta toob esimest korda umbes kaheprotsendilise eesmärgi.

Arutelu suurenenud kaitsekulutuste üle viib sotsiaalse aruteluni Saksamaal, mis on märkimisväärselt muutunud. Uuring näitas, et umbes 75% vastanutest propageerib kaitsevahendite suurenemist. CDU, CSU ja SPD vahelise koalitsioonikokkuleppe osana on kavas kaitsekulutuste märkimisväärne suurenemine kaasaegse sõjaväe tehnoloogia tutvustamiseks ja kosmoses kaitstamisvõimaluste laiendamiseks.

NATO ühinemise ajalooline kontekst

Uute sõjariskide ja Saksamaa ühtsuse pärast kujundasid arutelu NATO ühinemise üle 1955. aastal. Pooldajad nägid seda Lääne -Saksamaa suveräänsusele, samal ajal kui rahvusvaheline toetus tuli Ameerika Ühendriikidelt ja Suurbritannialt. Prantsusmaa oli skeptiline ja esitas tingimusi, mis hõlmasid muu hulgas massihävitusrelvade loobumist. Saksamaa nõustus need nõuded.

Praegu kaalutakse ka Bundeswehri vabatahtliku ajateenistuse mudeli kasutuselevõtuga. Föderaalvalitsus on juba otsustanud muuta põhiseaduses muudatusi, et lõdvestada nende meetmete rahastamiseks kaitsepidurit kaitsekuludeks.

Hirmud NATO partnerite vastutuse ees, eriti pidades silmas USA kavandatud valimisi 2024 ja Trumpi varasemaid väiteid, jäävad poliitilise maastiku keskseks teemaks. Saksamaa kuulutab kaitses uut ajastut, mis kajastub ka kavandatud investeeringutes, näiteks uutes vintpüssipaakides, fregatides ja F-35A hävituslennukites. Arengud näitavad, et NATO seisab silmitsi püsivate väljakutsetega ja liikmesriikide vahelised vastastikused kohustused tuleb uuesti hinnata.

Need pidustused pole mitte ainult viimase 70 aasta tagasivaade, vaid ka NATO alliansi tulevaste väljakutsete väljavaated muutuvas geopoliitilises maastikus.