Selenskyji rahuplaan: NATO liikmelisus vastutasuks piirkonna ülesande eest?

Praeguses podcastis arutas Ukraina president Wolodymyr Selenskyj sõja võimalikku lõppu. Selle arutelu keskseks ettepanekuks on Ukraina NATO vahetu liikmelisus vastutasuks Ida -Ukrainas Venemaa hõivatud piirkondade ülesande eest. Selenskyj tegi aga selgeks, et Ukraina võib nõustuda ainult teatud tingimustel.

Selenskyj selgitas, et NATO valdkondades, mis võiksid olla Ukraina kontrolli all, võis tegutseda ilma teisi tundmatuid piirkondi arvesse võtmata. Rahu saavutamiseks nõuab ta julgeolekugarantiidena USA -st ja EList tugevaid relvapakette. Ta hoiatas, et ilma nende garantiideta võib Kremli boss Vladimir Putin uuesti rünnata. Lisaks kaalus Selenskyj edasisi sanktsioone Venemaa vastu, mis on vajalik Putini sõja riigikassa vähendamiseks.

praegune sõjaline olukord ja strateegilised arengud

Kurski piirkonnas on Ukraina ja Venemaa üksuste vahel endiselt tugev võitlus. Kiievi peastaabid teatasid 42 relvastatud kokkupõrkest Kurski piirkonnas, millest 12 kirjeldati kui jätkuvaid lahinguid. Venemaa meedia teatab ainult suunatud droonirünnakute kohta ega anna teavet kahjude ega esiosade kohta. Eelmisel suvel oli Ukraina Kurski piirkonnas kogunud võidu, samal ajal kui Venemaa mobiliseeris vastu umbes 50 000 sõdurit vastuohutuseks.

Ukraina ülem --ingus oleksander Syrskyj rõhutas droonide kasvavat tähtsust tänapäevases sõjapidamises. Eelmise aasta detsembris võideldi Ukraina drooniüksuste eest 54 000 Venemaa sihtkohta. Syrskyj teatas ka eraldi droonibrigaadi moodustamisest, samal ajal kui Ukraina tugineb Venemaa relvajõudude vastu võitluses üha enam droonidele. Eelmise aasta oktoobris teatati armeele miljoni mehitamata raketi kohaletoimetamisest.

Ukraina tulevaste julgeolekugarantiide arutelude osas väljendas Selenskyj, et kogu Ukraina territooriumi uuesti kinnipidamine ei olnud tingimata vajalik vaherahu jaoks. Ta soovitas, et alad võiksid paigutada NATO kaitseekraani alla Ukraina kontrolli all.

32 NATO riigi välisministrid kohtusid Brüsselis nende julgeolekugarantiide arutamiseks. NATO peasekretär Mark Rutte rõhutas, et enne läbirääkimiste alustamist tuleb Ukraina tugevuse positsioonile viia. Rutte kutsus NATO liikmesriikide kõrgemaid kaitsekulutusi. Lisaks arutavad Prantsusmaa ja Suurbritannia võimalust juhtida "rahujõudu" demilitariseeritud puhvertsooni jälgimiseks. Saksamaa välisminister Annalena Baerbock avaldas rahule toetust, kuid kantsler Olaf Scholz tõi välja, et Saksa sõdurite kasutamine Ukrainas oli välistatud. ELi välisvolinik Kaja Kallas oli võimalikele meetmetele avatum ja sõitis Kiievisse.