Euroopa ristteel: strateegiad Trumpi tagasituleku ja ülemaailmse surve vastu
Euroopa ristteel: strateegiad Trumpi tagasituleku ja ülemaailmse surve vastu
Donald Trumpi tagasitulek Valgesse Majja 2025. aasta jaanuaris kutsus esile mure Euroopas. Poliitilised otsused -loojad hoiatavad oma välispoliitika võimalike tagajärgede eest, mis on tugevalt keskendunud riiklikele huvidele ja võivad nõrgendada rahvusvahelist koostööd. Euroopa Liidu juhtiv hääl Beatrice Baradari rõhutab, et EL -i ühtekuuluvus on nendes tingimustes ülioluline. Ta rõhutab, et väljakutseid, mida Trump sellega kaasa toob, tuleks ka tajuda kui võimalust edendada Euroopa iseseisvust ja iseseisvust. Baradari pöördub ELi riikide poole, et hoida arutelukanalid avatud ja otsida lahendusi konkreetsetest poliitikavaldkondadest, et vältida eskaleerumist ja kaitsta nende põhiväärtusi.
Bundestag Florian Müller CDU liige rõhutab ka Euroopas võtmerolli selles uues poliitilises kontekstis. Ta kritiseerib Trumpi sunnitud välispoliitikat ja nõuab, et Euroopa peab kaitsma selle geopoliitilisi ja majanduslikke huve tugevamalt, et mitte tajuda nõrkade või ebaolulistena. Müller nõuab kaubandus-, kaitse-, välismaakaitse- ja kliimapoliitika valdkonnas suuremat iseseisvust. See näitab Euroopa mõtteviisi muutust, mis on vajalik uute väljakutsetega vastu võitlemiseks.
Euroopa strateegia ümberpaigutamine
Euroopa seisab silmitsi pakilise vajadusega oma positsiooni maailmapoliitikas uuesti määratleda. Kuna surve Atlandi -ülesele partnerlusele ja kasvavate väljakutsetega geopoliitilises maastikus, peab EL välja töötama sõltumatud strateegiad, et säilitada majanduslikku vastupidavust, sõjalist turvalisust ja poliitilist ühtsust. EL -i kui nõrgema mängija ettekujutus on suurenenud, samas kui Ameerika Ühendriigid ja Aasia kasvavad majanduslikult dünaamiliselt. Selles kontekstis pakub Euroopa periood aastatel 2024–2025 võimalust oma rahvusvahelise rolli ja mõju ümber kujundada. dgap.org USA muutunud prioriteedid.
Sõda Ukrainas on drastiliselt halvendanud stabiilsust ELi naabruses. Pärast Venemaa rünnakut 24. veebruaril 2022 reageerisid ELi riigid sõjalise ja rahalise toetusega, samuti Venemaa vastu suunatud sanktsioonidega. EL jätkab meetmete rebimist, et vähendada sõltuvust Venemaa fossiilse energia impordist ja näitab jõupingutusi oma huvide paremaks kaitsmiseks, eriti Hiina osas. Kuigi EL on viimase 15 aasta jooksul reageerinud erinevatele kriisidele, puuduvad vajalikud instrumendid sageli kiiresti ja tõhusalt otsustamiseks. Koostöö kaitsepoliitika valdkonnas algatati Pescoga 2017. aastal, kuid välis- ja julgeolekupoliitika ühehäälsuse reegel muudab kiired otsused keerukamaks.
keeruline otsuste tegemine ja tegevuse vajadus
EL-i erimeelsused välispoliitilistes küsimustes, sealhulgas Lähis-Ida konflikti ja suhteid Hiinaga, illustreerib, et liit ei looda maailmajärgus suletud mängijana, näiteks DetailsQuellen