Poola seisab otsuse ees: kellest saab järgmine president?

Poola seisab otsuse ees: kellest saab järgmine president?

Täna, 1. juunil 2025 on Poolas ülioluline pöördepunkt: põneval valimiste teisel voorul valitakse uus president. Viimased küsitlused seadsid osariigi kõrgeimale ametikohale liberaalse kandidaadi Rafal Trzaskowski ja paremkonservatiiv Karol Nawrocki. Valju Lõuna-Saksamaa ajaleht Need kaks on praktiliselt võrdsed, mis tähistab valimisi kui suunavalikut sügavalt lõhenenud Poola jaoks.

Varssavi liberaalne linnapea Trzaskowski sai esimeses voorus 31,3% häältest, vähetuntud ajaloolane Nawrocki aga 29,5%. BBC teatatud. Esimeses voorus osales üle 67% valijatest. Lõppotsuses toetab Trzaskowskit Euroopa-meelne peaminister Donald Tusk, Nawrocki toetab aga paremkonservatiivne PiS. Nawrocki võit võib muuta Tuski valitsemise keerulisemaks ja viia isegi ennetähtaegseteni valimisteni.

Poliitilised väljakutsed

Valimiskampaanias torkab silma pettumus poliitikas: paremäärmuslaste kandidaatide poolt hääletas esimeses voorus üle 21% valijatest. See võib tähendada, et väljalangenud paremäärmuslaste kandidaatide toetajad toetavad valimiste teisel voorul peamiselt Nawrockit. Ta tekitas valimiskampaania ajal korduvalt segadust, hoiatades Poola suveräänsuse kaotamise eest ELi poolt. Tema toetajad maapiirkondadest kutsuvad üles pöörduma tagasi traditsiooniliste väärtuste juurde ja vähendama ELi mõjuvõimu.

Teisel pool on Trzaskowski, kes on tugevalt pühendunud LGBT õigustele ja meeldib eelkõige linnavalijatele. Tema poliitiliste eesmärkide hulka kuuluvad muu hulgas abordiseaduste liberaliseerimine ja kohtusüsteemi reformid. Kuid ta leidis ka, et tema toetus küsitlustes jäi ootustele alla, kuigi valimiste eel peeti teda favoriidiks.

Valimiste geopoliitilised mõõtmed

Samas hakkab presidendivalimisi mõjutama ka geopoliitiline olukord. Poola on EL-i liikmena kogenud pidevat arengut alates 2004. aastast ning plaanib investeerida kaitsesse 4,7% oma SKT-st, seda eriti Ukraina sõja kontekstis. Moto all "Turvalisus, Euroopa!" Riik keskendub sõjalisele ja majanduslikule julgeolekule ning Ukraina toetamisele. Ukraina sõda suurendas Poola sõjalist tähtsust, sest Poola armees on rohkem sõdureid kui Bundeswehris – kokku 206 000.

Hiljuti asus Poola üle ka Euroopa Liidu Nõukogu eesistujamaa, mis aitab samuti kaasa praegusele poliitilisele dünaamikale. See nõukogu eesistumine saabub keerulisel geopoliitilisel ajal, mida iseloomustavad nii Venemaa agressioonisõda kui ka olukord Lähis-Idas. Peaminister Tusk plaanib mitmeid üritusi, et positsioneerida Poola aktiivse mängijana EL-is ja edendada oma poliitilist tegevuskava, tagades samal ajal Euroopa meditsiinilise, energia- ja majandusjulgeoleku. Föderaalne kodanikuhariduse agentuur näeb selles eesistumises võimalust EL-i projektide otsustavaks edendamiseks kaitse- ja rändepoliitika valdkonnas.

Selles tormilises poliitilises konstellatsioonis pole kindel, millise suuna Poola võtab. Trzaskowski ja Nawrocki vaheline äravool ei mõjuta mitte ainult riigi siseasju, vaid sellel on ka kaugeleulatuvad tagajärjed suhetele Euroopaga ja kaugemalgi. Täna otsustavad valijate hääled, kas Poola jätkab liikumist Euroopa-meelses suunas või muutub rahvuslus olulisemaks.