Ziegelker peatab kliiniku hoone: Palmeri võitlus bürokraatia vastu!

Ziegelker peatab kliiniku hoone: Palmeri võitlus bürokraatia vastu!

Tübingen, Deutschland - Tübingenis on praegu nii edusammud kui ka väljakutsed. Linnapea Boris Palmer on kirjeldanud tohutuid bürokraatlikke tõkkeid, millel on tugev mõju linna arengule koos arsti Lisa Federiga oma viimases raamatus "Me teeme seda!" Nende takistuste keskne sümbol on kitsede lüpsja, haruldane lind, kes asus hiljuti elama Tübingeni ülikooli kliiniku kohale ja seisab seega kliiniku kavandatud laienemise summas 250 miljonit eurot. See teatab süddeutsche zeitung .

Kitse lüpsja on ohustatud viis ööde perekonnast. Tema esinemine ülikoolihaiglas ei lükka mitte ainult edasi planeeritud hoonet, vaid on ka looduskaitse ja kiireloomulise vajaduse vahelise pinge valdkonnas miljonite inimeste tervishoiuteenuste eest. Palmer kritiseerib bürokraatiat ja küsib, miks seda aastaid teadaolevat lind ei ole tabatud selleks, et ehitust mitte takistada. Keskkonna- ja looduskaitse Bund (BUND) loendab, et linn ja kliinik oleks võinud paremini valmistada. Föderaalvalitsuse sõnul ei pea selle olukorra eest vastutust mitte ainult looduskaitseasutuste, vaid ka linna eest vastutavate inimeste seas.

Tee ehitamise juurde: bürokraatlik võrk

Kitse Melker pole Tübingeni piirkonnas mitte ainult haruldane, vaid võib peagi meeles pidada kui uut “Juchtenbeiterit”, mis oli aastaid tagasi vastuoluline Stuttgart 21 projekti. Sel ajal kaitses Palmer Juchten Beetle'i, samal ajal kui ta tegutses nüüd kitsede lüpsja vastu, eesmärgiga puhastada bürokraatlikke protsesse. Oma raamatus tegeleb Palmer ka oma föderaalse ehitusministri sekkumisega ehitusprojekti edendamiseks, kuna kitsede lüpsja olemasolul on negatiivne mõju enam kui kahe miljonile inimesele.

Kitse lüpsja veelgi ohustamiseks on vaja ulatuslikke kompenseerivaid meetmeid, sealhulgas kümne hektari metsa puhastamist. Samal ajal peab Palmer kodanikele selgitama, kuidas ta toob kasvava elanikkonna vajadustega vajaduse liikekaitse järele. Palmer oli mures selle pärast, kuidas ta peaks suhtlema liikide kaitseks puhastamise vajadusega, kus kõik keerleb kolme miljoni inimese arstiabi ümber. Looduskaitse amet on siiski selgeks teinud, et see on ainult osaline läga ja mõned puud tuleks säilitada.

Palmeri väljakutsed ja õnnestumised

Viimased aastad on kujundanud Boris Palmeri Tübingeni linnapeaks. Ta on olnud linna tipus alates 2007. aastast ja tal on avalik kohalolek, mis tagab sageli poleemika. Oma raamatus käsitleb ta nii õnnestumisi kui ka skandaale, mis mängisid muu hulgas oma rolli rände- ja tervishoiustrateegia valdkonnas, eriti Corona pandeemia ajal. Näiteks on Palmer ja Federle välja töötanud oma katsestrateegia, millele on viimastel kuudel palju tähelepanu pööratud. Vastavalt swr aktuell , on tunda.

Lõpuks saab selgeks: Tübingenil on palju pakkuda, olgu see siis taastuvenergia, jätkusuutlike lahenduste või sotsiaalsete probleemide osas. Kuid bürokraatlikud tõkked ja looduse kaitse on väljakutsed, mille kõik asjaosalised peavad võtma, et nii linn kui ka selle kodanikud saaksid õitseda.