Nightjar peatab kliiniku ehitamise: Palmeri võitlus bürokraatiaga!

Nightjar peatab kliiniku ehitamise: Palmeri võitlus bürokraatiaga!

Praegu on Tübingenis nii edusamme kui ka väljakutseid. Linnapea Boris Palmer kirjeldas oma viimases raamatus “Me teeme seda praegu!”, mille ta kirjutas koos arst Lisa Federle’iga, tohutuid bürokraatlikke tõkkeid, millel on suur mõju linna arengule. Nende takistuste keskseks sümboliks on hiljuti Tübingeni ülikooli haigla territooriumile elama asunud haruldane lind ööpukk, mis peatab kliiniku plaanitud 250 miljoni euro suuruse laienemise. Seda ta raporteerib Lõuna-Saksamaa ajaleht.

Ööpukk on ohustatud liik öökulli perekonnast. Selle tekkimine ülikoolihaiglas mitte ainult ei lükka kavandatud ehitustööd edasi, vaid on ka pinges looduskaitse ja miljonite inimeste tervise tagamise kiireloomulise vajaduse vahel. Palmer kritiseerib bürokraatiat ja seab kahtluse alla, miks pole seda aastaid tuntud lindu juba tabatud, et ehitust veelgi mitte takistada. Keskkonna- ja looduskaitseliit (BUND) väidab vastu, et linn ja kliinik oleksid võinud paremini valmistuda. BUNDi sõnul ei lasu selle olukorra eest vastutus mitte ainult looduskaitseasutustel, vaid ka linna vastutajatel.

Tee ehituseni: bürokraatlik võrgustik

Ööpukk pole Tübingeni piirkonnas mitte ainult haruldane, vaid võib peagi meelde jääda ka uue Juchteni mardikana, mis peatas aastaid tagasi vastuolulise Stuttgart 21 projekti. Palmer oli tol ajal kaitsnud Yucheni mardikat, samal ajal kui ta tegutseb nüüd vastujõuna ööpudru vastu, eesmärgiga tõhustada bürokraatlikke protsesse. Palmer arutleb oma raamatus ka föderaalse ehitusministri sekkumise üle, et ehitusprojektiga edasi liikuda, kuna ööbiku kohalolek avaldab negatiivset mõju enam kui kahele miljonile inimesele.

Selleks, et ööpukki veelgi mitte ohustada, on vaja ulatuslikke kompensatsioonimeetmeid, sealhulgas kümne hektari metsa mahavõtmist. Samas peab Palmer kodanikele selgitama, kuidas ta tasakaalustab liikide kaitseks vajalikku metsaraie ja kasvava populatsiooni vajadusi. Palmer väljendas muret selle pärast, kuidas teavitada metsade raadamise vajadust liikide kaitsmiseks, kui see kõik keerleb kolme miljoni inimese arstiabi tagamise ümber. Looduskaitseamet on aga andnud mõista, et tegemist on vaid osalise raiega ning osa puid tuleks alles jätta.

Palmeri väljakutsed ja õnnestumised

Viimased aastad on kujundanud Boris Palmeri Tübingeni linnapeaks. Ta on olnud linna eesotsas alates 2007. aastast ja tema avalik kohalolek tekitab sageli poleemikat. Oma raamatus käsitleb ta nii õnnestumisi kui ka skandaale, mis mängisid rolli muu hulgas rände ja tervisestrateegia valdkondades, eriti koroonapandeemia ajal. Palmer ja Federle töötasid välja oma testimisstrateegia, mis on viimastel kuudel palju tähelepanu pälvinud. Vastavalt SWR vool Raamatut kirjeldatakse kui selget ja elavat, ilma lugejate solvumiseta.

Lõpuks selgub: Tübingenil on palju pakkuda, olgu see siis taastuvenergia, jätkusuutlike lahenduste või sotsiaalsete küsimuste osas. Kuid bürokraatlikud takistused ja looduse kaitsmine on väljakutsed, millega kõik asjaosalised peavad vastu võtma, et nii linn kui ka kodanikud saaksid õitseda.